PEREMÄNGUNI ON AEGA 9 PÄEVA!

 Rimmu külamaja

Asukoht: Rimmu küla, Mulgi vald
Kontakt: Anneli Pälsing tel 502 4315
Rimmu küla asub Kõpu jõe kaldal, mis annab hea võimaluse ühe päris ehtsa ja vana kombe kohase pesupäeva korraldamiseks.  Ikka nii, et kaelkookude ja pangedega jõest vesi pesupalisse ja seebiga pesu pesema. Pesulaud on ka heaks abiliseks. Pesu saab kuivaks väänata „Riga” pesumasinat kasutades. Lisaks tavalisele pesule peseme sellel aastal ka lambavilla.
Keha saab kinnitada kodukohvikus.
Rimmu külas tutvustab Mulgi Väiketootjate Liit enda koostööpartnerite toodangut, mis on toodetud Mulgimaal ja mida saab nii kohapeal proovida kui kaasa osta!  

Mulgi Külamuuseum ja Uue-Kariste rahvamaja

Asukoht: Uue-Kariste küla, Mulgi vald
Kontakt: Eda Niin tel 520 4205
Tutvumine esivanemate töödega.
Uue-Kariste külakeskuses asuvad Uue-Kariste rahvamaja ja Mulgi Külamuuseum. Kunagi oli siin Uue-Kariste mõis. Meie meenutame kohalikku ajalugu ja kultuurielu. Tutvustame
esivanemate töid museaalide ja tööriistade abil. On võimalik teha erinevaid talutöid: vikatiga niita, kahemehesaega puid saagida, pesu nuiata, triikida ja pärast kokku lappida, heegeldada
toolipatja, tattnina valgel aidas käia.
Rahvamajas avatud näitus ja kell 13.00-16.00 käsitöötuba.
Meelelahutust pakub Ukapella kell 14.00-14.30 ja 15.30-15.00. Avatud kohvik. 
Facebookist leiad meid: Mulgi Külamuuseum

Kalda Mesila

Asukoht: Toosi küla, Mulgi vald
Kontakt: 
Mihkel Kalda tel 5665 4423
Kalda Mesila pakub võimalust saada osa mesilaste ning mesinike elust ja olust. Huvilised saavad tutvuda mesilastega ja soovi korral mesitarru sisse piiluda ning teha tutvust erineva mesindusinventariga. Mesinik räägib erinevatest mesindustöödest ja neid saab ka ise proovida. Mett vurritada ja seda maitsta. Kuulda erinevaid jutte ja fakte mesilastest ning nende elust.
Maitsta saab erinevaid mesiseid toite ja jooke rõõmu tunda toredast seltskonnast ja tegevustest!
Facebookist leiad meid: Mihkel Kalda

Kulla Leerimaja

Asukoht: Kulla küla, Mulgi vald
Kontakt:
Ave Grenberg tel 5885 7355
Kulla Leerimaja tasub avastamist – ajastutruult ja kaunilt renoveeritud uhke maja on täis ajalugu. Kohal on mulgi kultuuri ja keele asjatundjad, samuti põikame sisse Soome-Ugri teemadesse. Toimuvad soome-ugri (sh mulgi) toidu tutvustamise töötoad.
Soome-Ugri kultuuripealinna aasta ja Mulgimaa kohta leiab rohkem infot kodulehelt: mulgimaa.ee

Abja Päevakeskus

Asukoht: Pärnu mnt 10, Abja-Paluoja, Mulgi vald
Kontakt: Mari Saarela tel 521 0315
Praegu on just paras aeg teha sauna jaoks kasevihtu, kududa oma triip Soome-Ugri kaltsuvaiba sisse kangastelgedel, õppida tundma teravilju ja proovida kaaluda margapuu ehk päsmeriga. Saab maitsta võilille siirupit, proovida pastelde punumist, kohviubade jahvatamist, maistesoolade tegemist ravim-ja maitsetaimedega.
Kehakinnituseks pakume Mulgi putru, karaskit ja  pehmet jäätist!
Facebookis leiad meid: Abja Päevakeskus

Laatre raudteejaam, Veelikse küla 

Asukoht: Veelikse küla, Mulgi vald
Kontakt: Heiki Lutschan tel 562 55274
Veelikse küla läbis kunagi kitsarööpmeline raudtee, mida kutsuti Mulgi Ekspressiks. Praegu mööda raudteed rongid enam ei sõida, kuid mööda vana raudteetammi kulgeb Roheliste Rööbaste matkarada, mida mööda saab nii Mõisakülla kui Abja-Paluojasse. Endist Laatre raudteejaama kasutatakse praegu elamuna.
Laatre raudteejaamas saab kuulda põnevaid lugusid sellest ajast kui siin veel rongid sõitsid. 

 

Halliste kihelkond, Halliste muinaskihelkond (Aliste ehk Alistegunde) kuulus Sakala maakonda, Halliste kirikukihelkond (saksa Kirchspiel Hallist) oli ajaloolise Pärnumaa koosseisus. Halliste kirikukihelkonda on esimest korda mainitud 1504.

Postimees 04.01.1940: Kui tahad õiget ja pesueht mulki näha, siis wõid seda näha waid Abjas. Rohkesti eht mulgi tüüpisid on loonud oma teostes wanameister Aug. Kitzberg, kes selles ärkamisaja jõukamas maanurgas elades tundis abjakat paremini kui keegi teine. Kitzberg iseloomustab oma „Mälestuste” 1. osas abjakat wäga tõetruult: „Kui rikast ja iseteadlikku Abja peremeest waatasid: tublisti toidetud keha sirgeks lükatud, habemest puhtaks aetud nägu külm ja rahulik. Pöidlad taskutes — siis teadsid juba, mis ta mõtles: „Mina, mina ja jälle mina olen Abjast pärit, mujal kui Abjas ei olegi eestlasi, mis on, on kes teab mõned orjaaegsed segawerd jätised — Abjas üksi on tarkust, raha, wara, hobuseid — mehi!”