PEREMÄNGUNI ON AEGA 121 PÄEVA!

Taagepera Külamaja

Asukoht: Taagepera küla, Tõrva vald
Kontakt: Eda Kallas, tel 5194 1343
Link kaardile: https://goo.gl/maps/6tJcJQUtTRnwPpe57

Huvilistele on avatud puutöötuba, kus valmistatakse männikoorest laevukesi, lennukit ja veel mõnda huvitavat, mis selgub kohapeal. Avatud on kohvik, menüüs on quiche-pirukad, kohupiima-rabarberi plaadikook, kodune rullbiskviit, Joogiks kohv ja rabarberi vurts piparmündi mekiga. Ei puudu kajäätis. Kogu päeva vältel võimalus külastada Taagepera käsitöökoda.

Ritsu Külakeskus

Asukoht: Kesk 8, Linna küla, Tõrva vald
Kontakt: Giia Timpson, tel 56981116
Link kaardile: https://goo.gl/maps/n7FZKhqPafwQCt6u8

Pargis toimub mulgi lugude jaht, igas kontrollpunktis on meie küla tutvustav jutuke. Külastajad saavad küsimustega lehe, vastused leiavad punktidest.
Oma oskusi saab proovile panna erinevates töötubades, näiteks saab valmistada mulgi lehvikuid. Üleval on käsitööesemete näitus ja müügilett. Kodukohvik kutsub maiustama jäätisekokteilide ja smuutidega.
Kell 14.14 annab lõõtspilli kontserdi Geiti Luht.

Mulgi Väiketootjate Liit tutvustab ja müüb Mulgimaa väiketootjate toodangut.

Chaga Health eliksiiride valmimise koda 

Asukoht: Chaga OÜ, Jõe 1, Tõrva
Kontakt: Margit Kurn, tel 508 4350
Link kaardile: https://goo.gl/maps/2Gh3Y82N3AVeCSyf9

Chaga OÜ toodab vanaemade tarkusel põhinevaid ravimtaimedest eliksiire. Kõige tuntum neist on must pässik aga kasutatakse ka musta sõstart, raudrohtu, mett, kibuvitsa, astelpaju ja teisigi väge täis koostisaineid. Ekskursioonid Chaga tehases toimuvad algusega kell 12:00, 14:00 ja 16:00. Avatud on pop-up pood, antakse maitsta eliksiire ja soovijail on võimalik proovida Chaga mokteile (alkoholivabu kokteile). Rohkem saad meie tegemiste kohta lugeda kodulehelt https://chagahealth.eu/

Helme Koduloomuuseum

Asukoht: Kirikuküla, Tõrva vald
Kontakt: Sirje Meltsas, tel 5662 5102
Link kaardile: https://goo.gl/maps/mLLWHcW5J2vax6Gw7

Helme koduloomuuseumis ei kohta sa mitte kõrvalepandud asju, vaid alles hoitud mälestusi, kus iga ese võib rääkida selle valmistajast, kasutajast või omanikust. Muuseumivarad toovad oma arvukuses esile siinsed eluväärtused, elatusallikad ja elulaadi. Siin kohtuvad erinevad ajalõigud, muutudes pikaks elujooneks eilse, tänase ja homse vahel. Lisaks muuseumi külastusele, ootab osalejaid Tõrva Avatud Noortekeskuse korraldatud animatsiooni töötuba, kus saab tutvuda multifilmide tegemise põhimõtetega!

Barclay de Tolly mausoleum

Asukoht: Jõgeveste küla, Tõrva vald
Kontakt: Estike Uibopuu, tel 513 9065
Link kaardile: https://goo.gl/maps/bcG4zxty5YiXee81A

Peale põnevat mausoleumi tuuri ja lugu kuulsast väejuhist saavad kõik soovijad osaleda teemakohases viktoriinis, et testida oma värskelt omandatud teadmisi. Parimatele auhinnad!
Šoti juurtega balti aadliperekonnast põlvnev Vene väejuht etendas olulist rolli 1812-1814 a. võitluses Napoleoni vastu. Jõgevestega on Barclay de Tolly seotud 1791. a., mil ta abiellus ja sai Jõgeveste mõisa omanikuks. 1823.a. laskis Barclay de Tolly lesk 1,5 km kaugusele Jõgevestest püstitada oma mehele mausoleumi ja selle keldris asuvad vürsti ja vürstinna sarkofaagid.

Riidaja käsitööring

Asukoht: Riidaja küla, Tõrva vald
Kontakt: Eve Toompalu, tel 5664 9623
Link kaardile: https://goo.gl/maps/g4FCE9PmC8tjU2XHA

Riidaja mõisa endises valitsejamajas ja selle ees saab külaline toimetada erinevates töötubades, muu hulgas proovida põletiga puidust pannilabidale arhailisi mulgi mustreid teha. Hõrku kohvikõrvast pakuvad taas kohalikud tublid käsitöönaised ja ajaloohuvilisi ootab giidiga ringkäik mõisa peahoones, kus hea õnne korral võib ka kummitust kohata! Vaatama saab minna mõisnike perekonnakalmistut ja kabelit. Kogu päeva jooksul toimub õnneloos.

Eriprogramm: Riidaja käsitööringis toimub kogu päeva jooksul Soome-Ugri filmimaraton, kus saab näha põnevaid filme meie hõimurahvaste elust.

 

 

Helme kuulus varemalt Sakala muinasmaakonda, aastast 1224 Liivi ordule. Muinaslinnustest oli Helme kihelkonna alal Tõrva Tantsumägi, võib-olla oli linnus ka arvatavasti 14. sajandi I poolel ehitatud Helme ordulinnuse asukohal. Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal võis kunagi seista ka muinaslinn. Arvatakse et Helme ja Karksi ongi need kaks Sakalamaa kantsi, keda Kaupo Läti Henriku järele aastal 1211 ära põletas, keda sel ajal Ovele ja Purke nimetati.

Kirikukihelkonnaks sai Helme arvatavasti 13. sajandil (esmamainimine 1329). Kokku elab endise Helme kihelkonna territooriumil täna kokku ca 6600 inimest.

Helmet tuntakse Lõuna-Mulgimaana, mille pealinnaks on Tõrva (Eduard Vääri). Nende Eduard Vääri sõnade tõttu võiks just Väärit pidada üheks Lõuna-Mulgimaa mõiste kasutuselevõtjaks.