PEREMÄNGUNI ON AEGA 157 PÄEVA!

Mulkide tammik

Asukoht: Leeli küla, Mulgi vald
Kontakt: Ene Saar, tel 507 0846
Link kaardile: https://goo.gl/maps/saasCZdwkfcBuQr48
Facebookist leiab meid: Mulkide Selts

Mulkide Seltsi inimesed kõneleved siin mulgi keelen! 26. mail 2018 rajati siia Mulkide Seltsi eestvõtmisel mulke tammemõts. Pargis jäädvustatakse ning tutvustatakse tuntud Mulgimaa inimeste tegemisi ning Mulgimaa lugu. Park on väärikas kingitus Eesti Vabariigi 100 sünnipäevaks. Siia on istutatud puud Mulgimaalt pärit riigimeestele, kultuuritegelastele, Mulgimaa Uhkustele, Üleilmsetele Mulkide Seltsidele ning muidu tublidele Mulgimaa inimestele. Jutustame tammiku mõtte ja saamisloo. Mängijad saavad osaleda kohapeal kogutud info põhjal väikeses lõbusas viktoriinis ja mulgipärase auhinna saab ise valida auhinnapingilt.

Tuhalaane küla

Asukoht: Tuhalaane, Mulgi vald
Kontakt: Anneli Anijärv, tel 5346 6347
Link kaardile: https://goo.gl/maps/YXDn6U5kNfp2bonP6

Tuhalaane küla kaunistavad kolm järve ja kõrgel künkal puutuvad silma endise õigeusu kiriku varemed.
Jutustame küla humoorikaid lugusid, tutvustame küla ajalugu ja tänaseid toimetusi.
Kätt saab proovida vibulaskmises ja kaaruspaela punumises. Kas teadsid, et kuulsat mulkide punast kaaruspaela saab teha koguni kolmel erineval moel – varrastel, hargil või näpunöörina? Tuhalaanes saad selle ise järgi proovida!
Võimalus küpsetada endale ise pannkooki.
Külaplatsi kõrval asuvas järves saab ujuda ja proovida SUP-laua sõitu.

Lilli Looduskeskus

Asukoht: Metsamõisa talu, Lilli küla, Mulgi vald
Kontakt: Ly Laanemets, tel. 5132994
Link kaardile: https://goo.gl/maps/tPTVMWFTFnbXVS9j8
Facebookist leiab meid: MTÜ Lilli Looduskeskus

Ootame külalisi Lilli loodusmaja linaaida juures, kus on avar parkla ja käimlamajandus. Õuel saab proovida erinevaid talutöid (heina niitmine ja
hakkimine hekslimasinaga, kitsedele söögitegemine kapsarauaga), lapsed saavad koduloomi toita ja paitada. Kõige väiksematele ponisõit. Linaaidas on
võimalik tutvuda piirkonna metsandusliku ajaloo väljapanekuga ning erinevate vanade tööriistadega. Linahuvilistele näidatakse linafilmi ja linataimest saab
ise ka niiti teha. Osaleda saab mulgi mustrite võistujoonistamises.
Loodusmajas korbi tegemise töötuba. Matkatõukeratastega on võimalik sõita Virapuu rändrahnu vaatama. Vankrisõit mulgi moodi.
Avatud on ka väike müügilett.

Palun ära tule meile koeraga!

Töötoad toimuvad vastavalt ajakavale:
12.15; 14.15; 16.15; 17.15 – linafilm ja linatööde õpituba, valmib ka meene (1 eurot osaleja);
13.00; 15.00 – kiire korbi töötuba (3 euro osaleja);

Sudiste küla

Asukoht: Sudiste küla, Mulgi vald
Kontakt: Eneli Põder, tel. 55651429
Link kaardile: Sudiste külamaja

Avatud on kodukohvik, kohalike käsitööliste müügipunkt ja erinevad õpitoad, kus saab valmistada taimevihtasid, linaseemnetest juuksemaski, meemaski ja sepanaelu.
Õppida saab väikekandle mängimist, rivitantsu (line-tants) ja rahvalikke ringmänge.
Kogu päeva jooksul saab visata leili kilesaunas, kuhu võib kaasa võtta kohapeal valmistatud saunaviha (saunalinad palume endal kaasa võtta).
Külaplatsil on võimalik mõnuleda soojas kümblustünnis ja igal pool on suur tõenäosus kuulda mulgi keelt.
Kohalike giididega saab uudistada Sudiste külamaja ning perekond Krusbergi imelist aeda, mis on pälvinud mitmeid tunnustusi.
Omal käel võib avastada läheduses asuvaid huviväärsusi, näiteks vallutada Härjassaare mäge (Sakala kõrgustiku kõrgeim punkt), jalutada hiiemetsas või lasta liugu Iivakivil. Juhised sihtkohta jõudmiseks antakse mängukoha infopunktis.
Spordisõbrad võtavad mõõtu võrkpallis ning lastele on olemas mängunurk erinevate atraktsioonidega.
Mulgimaa Peremängu ametliku osa lõppemisel jätkub õhtu simmaniga külamajas, pakutakse ka Meie Mulgimaa sünnipäevatorti.

Karksi kirik

Asukoht: Karksi küla, Mulgi vald
Kontakt: Margit Eller, tel. 521 1479
Link kaardile: https://goo.gl/maps/LZMSp2gC47ah7tse6

Kuulete lugusid Karksi kirikust, selle kuulsast viltusest tornist ja kuradikestest, kes vahel pahandust teevad. Samuti on kuskil ikka veel ootel rahapada!
Saab vaadata kirikusse sisse ja kiriku ees ja juures teha nii mõndagi põnevat.

 

Karksi kihelkond (saksa k. Kirchspiel Karkus). Karksi nime on ürikutes mainitud esmakordselt 1224. aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse.

1778 valmib tänaselgi päeval olemasolev Karksi kirik.

1847 kutsuti Karksi köstriks Friedrich Saebelmann, samal aastal ehitati kirikusse ka orel.
19. sajandi lõpul märgati, et kiriku torn hakkab ülejäänud hoonest eemale kaldu vajuma, kuna torniosa oli ehitatud mäe nõlvale. Kiriku tornikiivri vahetamise ajal 1990ndatel, mil toestati torn 6 meetriliste betoonvaiade abil, mõõdeti torni kaldeks 205 cm torni tipust mõõdetuna.

Karksi kirikus on üks viimaseid säilinud E. C. Kessleri firma valmistatud orelitest (1847). Orelivääril on 16 maali, mis pärinevad 18. sajandi teisest poolest. Samast ajast on hilisbarokne rokokoo stiilimõjudega altar ja Viljandis valmistatud vasest lühter.